Elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. METALLID Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks. IOONJUHID Ioonjuhtivusega elektrijuhid on elektrolüüdid, harilikult hapete, aluste või soolade lahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub, s.t molekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. DIELEKTRIKUD JA POOLJUHID Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Aineid, mille juhtivus toatemperatuuril on väiksem kui metallidel ja suurem kui dielektrikutel, nimetatakse pooljuhtideks.
Kütuseelement töötab elektrokeemilise generaatorina, milles elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil. Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile oksüdeerijat. Gaasiliste ainete kasutamisel valmistatakse elektroodid tavaliselt õõnsate torude või plaatidena. Voolu tekitav protsess toimub elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Saadustena tekivad CO2 ja H2O, seega on kütuseelemendis toimuvad keemilised protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka ,,leegita põlemine". Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V
Kütuseelement töötab elektrokeemilise generaatorina, milles elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. (Karik, Palm, Past, 1981:210) See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil (happed või leelised, sulatatud soolad jne). (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on elektrolüüt (2) niisiis lahus või sulatis, vastavalt elemendi töötemperatuurile, mis võib ulatuda toatemperatuurist 1000°C ja suuremakski. Kütusena lisatakse H 2 või vesinikurikkaid gaase (CH4 jt madalamad alkaanid), CO ning mõnikord ka
Kütuseelement töötab elektrokeemilise generaatorina, milles elementi juhitakse pidevalt elektrokeemiliselt aktiivseid aineid vastavalt nende ärakasutamisele. Sel viisil tagatakse elektrienergia pidev genereerimine elemendis. (Karik, Palm, Past, 1981:210) See on ka peamine omadus, mille poolest erineb kütuseelement galvaanielemendist. Kütuseelementides, nagu tavalistes galvaanielementideski, on elektroodid, millele juhitakse redutseerija (kütus) ja oksüdeerija, eraldatud ioonjuhtivusega elektrolüüdi abil (happed või leelised, sulatatud soolad jne).Anoodile juhitakse pidevalt kütust, katoodile oksüdeerijat. Gaasiliste ainete kasutamisel valmistatakse elektroodid tavaliselt õõnsate torude või plaatidena. Voolu tekitav protsess toimub elektroodi ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. (Ahmetov, 1974:200) Elektroodid (1, vaata lisadest joonist 4) on poorsed ja sisaldavad tavaliselt katalüsaatorit, mis lagundab kütust ja aktiveerib hapnikku. Elektroodide vahel on
Laengukandjateks on vedelikes ioonid ja molioonid. Mittepolaarse vedeliku molekulid tavaliselt ei dissotseeru ja elektrijuhtivuse määravad lisandid (nt vesi), mis dissotseeruvad positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Polaarsete vedelike elektrijuhtivuses osalevad lisandid, kui ka vedeliku oma dissotseerunud molekulid. Lisandite dissotseerumine on intensiivsem vedeliku polaarsuse kasvul. Eriti polaarsed vedelikud juhivad voolu nii hästi, et nad kuuluvad ioonjuhtivusega pooljuhtide või isegi elektrijuhtide hulka. Vedelike elektrijuhtivus sõltub tugevalt temperatuurist. Peamisi põhjusi on kaks: Temperatuuri tõusul väheneb vedeliku viskoossus, Temperatuuri tõusul suureneb vabade laengukandjate arv. Kui iooni vedelikus vaadelda viskoosses keskkonnas liikuva kerana, saab kirjutada kus on vedeliku 2 n q
Elektroonika jaoks tehtavad pooljuhtkristallid valmistatakse põhiosas ränist või germaaniumist. Kristalli teatud osadele lisatakse mõne muu elemendi aatomeid, et muuta piirkonna juhtivustüüpi. Kui lisatava elemendi aatomi väliselektronkihil on rohkem elektrone kui näiteks ränil, on tegemist elektronjuhtiva alaga. Kui aga väliskihi elektrone on lisataval ainel vähem, nimetatakse antud piirkonna juhtivust aukjuhtivuseks. 3.2 Ioonjuhid Ioonjuhtivusega elektrijuhid on vedelas olekus soolad ja elektrolüüdid, näiteks happe- või soolalahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub. Soolamolekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki saada elektrivoolu kandjateks. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub.
konstantseks, kuid juhi temperatuuri tõusuga eritakistus kasvab ja juhtivus halveneb. Juhi materjali elektrijuhtivuse sõltuvust temperatuurist iseloomustab takistuse temperatuuritegur. Pooljuhtides on puhta kristallivõre puhul stabiilsed keemilised sidemed ning elektronide puudu- ega ülejääki ei ole. Kui aga võresse satuvad võõraatomid (lisandite aatomid), tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima. Ioonjuhtivusega elektrijuhid on vedelas olekus soolad ja elektrolüüdid, näiteks happe- või soolalahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub. Soola molekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki saada elektrivoolu kandjateks. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub. Plasmal ja tugevasti ioniseeritud gaasil esinevad nii elektron- kui ka ioonjuhtivus.
annaabi.ee 
