Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile moodustades külmaveeallikad ja kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Allikad Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6500 km Kärestikud Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära
temas gaaside lahustuvus. Seetõttu eraldub pinnale jõudnud põhjaveest näiteks süsinikdioksiidi, mistõttu väheneb vee happesus. (See on seotud sellega, et süsinikdioksiid moodustab veega reageerides süsihappe, mis vees dissotsieerudes vabastab sinna hüdrooniumioone.) See viib omakorda näiteks kaltsiumkarbonaadi sadestumiseni, mis moodustab karbonaatse vee korral levinud allikatega seotud sette allikalubja. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal. Seda põhjustab suur vee infiltratsioon õhukese pinnakatte ning lõhelise aluspõhjaga kõrgustikul, mis imbunud vee jalamil taas välja annab. Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas, jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile.
annaabi.ee 
