Liitiumaku laadimisel toimub metalloksiid lahustumine elektroodil (+), liitiumi ioniseerumine Li+ iooniks ja grafiit elektroodil (-) liitiumiioonide uuesti neutraliseerumine vabaks liitiumiks. Aku tühjenemisel leiab aset pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid. Mõlemate faktorite koosmõju on olnud pikemat aega üheks Li-ioonakude kasutust pidurdavaks teguriks. Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Planté. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel
reid. Tänapäeva sülearvutitel leiame liitium-ioonakud (Li-Ion), mis varasemate nikkel- kaadmiumakude (NiCd) või nikkel-metallhüdriidakudega (NiMH) võrreldes iseenesest tühjenevad vähe (ligikaudu 5% kuus) ning ei kannata mäluefekti55 all, kuid on piiratud oma eluea poolest. Eluiga ei sõltu kusjuures sellest, kas akut kasutatakse või mitte! Garantiid an- takse sülearvuti akule reeglina vaid 6 kuud. Siin on mõned soovitused liitium-ioonakude õigeks kasutamiseks. · Liitium-ioonakusid peaks laadima võimalikult vara ja tihti. Kui akusid ei kasutata pi- kemat aega, peaks nad jätma laetuks 40% juures. Kunagi ei tohiks Li-Ion akusid täiesti tühjaks laadida nagu NiCd akusid. · Liitium-ioonakusid tuleb hoida võimalikult jahedas, sellest sõltub nende eluiga. Näi- teks kui sülearvuti jaoks akut pole pikka aega vaja, võib aku arvutist eraldada ja asetada