luua tuumalade vahelised ühenduskoridorid; taastada hävitatud elupaiku ja kasvukohti. Eesti maismaa pindalast moodustab 44,1% metsamaa (1 992 400 ha), 6% looduslik rohumaa (273 200 ha) ja 7,4% sood (336 300 ha). Suur looduslike alade osakaal annab hea lähtealuse EECONET-i põhiprintsiipide rakendamiseks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis püsinud suhteliselt kõrgel tasemel enamiku Iooduslike liikide arvukus. Hea on ka paljude selliste liikide seisund, mida Euroopa mastaabis peetakse ohustatuks ning kaitset vajavaks. Nii näiteks on Eestis küttimiseks lubatud ulukite nimistus pruunkaru, hunt ja ilves, kuigi Euroopa Ühenduse looduskaitsealases, elupaiku käsitlevas direktiivis ning ka Berni konventsioonis vaadeldakse neid kui ranget kaitset vajavaid liike. Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed
19. sajandi Iõpus, nagu ma juba loengu alguses mainisin, valitsesid siis kaks erinevat aiatüüpi: 1) ilu- või Iilleaed ja 2) arhitektuuriline aed. USA-s oli üks esimesi uues arhitektuurilises stiilis kujundatud aedu Biltmore'i aed Põhja- Carolinas, mille rajamist alustati 1888. Lossi ümber oleva korrapärase aia kujundas Frederik Law Olmsted oma tegevuse Iõpuaastatel (temast tuleb rohkem juttu järgmises peatükis). Sageli oli teravaid vaidlusi ühelt poolt Iooduslike ja teiselt poolt arhitektuuriliste aedade pooldajate vahel. Arhitektuurilise suuna esindajaid kritiseeriti seepärast, et nad ei ühendanud aianduslikku mitmekesisust Iooduslikkusega, Iooduslike aedade pooldajaid aga põhjusel, et nad propageerisid stiilitut ja maja juurde sageli sobimatut aiatüüpi. Siiski on mõlemal tüübil oma positiivsed küljed. Looduslikud aiad kujunesid katsealadeks entusiastidele, kes tahtsid selgitada Iiikide sobivust erinevates kasvutingimustes
annaabi.ee 
