Ioniseeriva kiirguse võimet muuta erinevate gaaside elektrijuhtivust kasutatakse näiteks suitsuandurites. Mõõtes ioniseeritud õhku läbiva elektrivoolu tugevust on võimalik tuvastada õhu koostise muutust (ioniseeritud suitsuse õhu elektritakistus suureneb võrreldes puhta ioniseeritud õhu elektritakistusega). Mõju elusorganismidele. Radioaktiivset kiirgust nimetatakse ka vaikseks surmaks. Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Organismides võib rakumolekulide ioniseerimine vallandada mitmesuguseid protsesse. Tuumakiirguse mõjul tekivad keemiliselt aktiivsed radikaalid (ioonid), mis muudavad raku normaalset talitlust. Kui selle käigus hävineb mõni üksik valgu molekul, siis pole see veel ohtlik, kuna organism on võimeline ,,tootma" selle molekuli uusi koopiaid. Suuremad kiirgusdoosid võivad aga kahjustada nii suurt hulka molekule, et nende kiire taastootmine osutub võimatuks ja rakk sureb
Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased · Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. · Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus. Inimesele kõige kahjulikum. Suur läbimisvõime Radioaktiivsuse levik · Võime leida radioaktiivseid komponente · Kinnistes ruumides · Ehitusmaterjalides · Ehitistes · Maakoores Radioaktiivsuse kahjulikkus Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Aatomite ning molekulide ionisatsioonienergia on vahemikus mõnest mõnekümne elektronvoldini; seevastu on radioaktiivsel lagunemisel tekkivate osakeste energia megaelektronvoldi suurusjärgus. Niisiis põhjustab tuumakiirguse hajumine või neeldumine aines suure hulga ioonide tekke, mis omakorda võivad ioniseerida naabruses asuvaid molekule. Kui see juhtub tasakaalulises keskkonnas (eluta loodus), taastub esialgne tasakaal kiiresti. Mittetasakaalulises struktuuris
[RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (5) Käesolevas seaduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei laiene: 1) riigikaitselistele käitistele; 2) käitistele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses; 3) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine ja vedu muudesse transpordivahenditesse ja neist välja dokkides, kaidel ja sorteerimisjaamades; 4) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamades; 5) kaevandustes ohtlike kemikaalide käitlemisele, välja arvatud keemilised ja termilised
[RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (5) Käesolevas seaduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei laiene: 1) riigikaitselistele käitistele; 2) käitistele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses; 3) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine ja vedu muudesse transpordivahenditesse ja neist välja dokkides, kaidel ja sorteerimisjaamades; 4) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamades; 5) kaevandustes ohtlike kemikaalide käitlemisele, välja arvatud keemilised ja termilised
annaabi.ee 
