liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel. - osakesed on elektronid ja -osakestest kiiremad ning neil on suurem läbitungimisvõime. -kiirgus on tuumast lähtunud kiirgus, elektromagnetiline kiirgus. On väga hea läbistusvõimega. Ioniseerivate kiirguste bioloogiline toime: igat liiki ioniseeriva kiirguse füüsikaline mõju elusorganismileseisneb tema kudede aatomite ja molekulide ergastamises ja ioniseerimises. Ergastatud aatomid ja ioonid on keemiliselt aktiivsemad. Seetõttu tekivad organismi rakkudes keemilised ühendid, mis häirivad normaalset elutegevust. Ioniseerivate kiirguste mõjul lagunevad mõned keerukad molekulid ja raku struktuurielemendid. Väikeste kiirgusdooside poolt põhjustatud kahjustused kõrvaldab organism kergelt, ilma et ilmneksid haiguse sümptomid. Suured kiirgusdoosid võivad aga põhjustada rasket haigestumist ja isegi surma. * Kiirguse mõju:
elektropihustusionisatsioon (ESI leiutaja John Fenn) Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng). Seda meetodit kasutatakse osakeste molekulmasside määramiseks, proovi või molekuli elemendilise koostise määramiseks ning peptiidide või teiste keemiliste ühendite struktuuri välja selgitamiseks. Massispektromeetria põhimõte seisneb keemiliste ühendite ioniseerimises, et tekitada laetud molekulid või molekulide fragmendid, ning nende massi ja laengu suhte määramises. Sparkman, O. David (2000). Mass spectrometry desk reference. Pittsburgh: Global View Pub Fenn, J. B.; Mann, M.; Meng, C. K.; Wong, S. F.; Whitehouse, C. M. (1989). "Electrospray ionization for mass spectrometry of large biomolecules". Science 246 (4926): 6471. Põhimõte: analüüsimeetod, mille puhul: Uuritavad molekulid (molekulmassiga M) aurustatakse
annaabi.ee 
