tuumas prootoneid. Ioone tähistatakse sama moodi kui elektriliselt neutraalseid keemilisi elemente lisades sõltuvalt iooni tüübist elemendi tähisele "+" või "" märgi ning märkides vajadusel ära kaotatud või juurde saadud elektronide arvu. Näiteks H+ ja SO42-. Ionisatsioonienergia Energia, mis on vajalik põhiolekus (madalaimal energiatasemel) oleva elektroni väljalöömiseks aatomi elektronkattest nimetatakse ionisatsioonienergiaks ehkio nisatsioonipotentsiaaliks. Tegemist on selle elektroni seoseenergiaga aatomis. N taseme ionisatsioonienergia on energia, mis on vaja anda n elektronile peale seda kui n 1 elektroni on juba aatomist eemaldatud. Iga järgmise taseme ionisatsioonienergia on oluliselt suurem kui eelmine. Eriti suur hüpe ionisatsioonienergias toimub peale alamelektronkihi tühjendamist elektronidest. Sel põhjusel on
Sellest tulenevalt on katioonide raadiused väiksemad kui vastavate aatomite omad. · Anioonidel lisanduvad elektronid välimisse elektronkihti. Anioonide raadiused on suuremad kui vastavatel aatomitel. Süsteeme (aatomeid, ioone), millel on sarnane elektronstruktuur, kuid erinev tuumalaeng, nimetatakse isoelektroonseteks. Ionisatsioonienergia Energiat, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist, nimetatakse selle aatomi või iooni ionisatsioonienergiaks. Mg (g) Mg+(g) + e I1 = 738 kJ/mol Mg+ (g) Mg2+ (g) + e I2 = 1451 kJ/mol Vastavalt sellele, mitmendat elektroni aatomist eemaldatakse, räägitakse vastava elemendi esimesest (I1), teisest (I2) jne ionisatsioonienergiast. Ionisatsioonil tekkiva iooni laeng on iga järgneva ionisatsioonienergia jaoks suurem kui eelmise jaoks, laengute teineteisest eemaldamiseks vajalik energia aga kasvab laengu kasvades: Sellest tulenevalt kehtib iga elemendi jaoks seos: I1 < I2 < I3 ...
2.6). Bohri valemist (joon. 2.4.) on võimalik arvutada lubatud energiavood vesiniku aatomis. Energianivoo, kus elektron on tuumale maksimaalses läheduses - alumine nivoo (I nivoo) on -13,6 ja see vastab = 1. Kui elektron ergastatakse kõrgematele energianivoodele, siis II nivool on tema energia - 3,4 , III nivool 1,5 . Kui elektron ergastatakse vabasse olekusse , siis elektroni energia on 0. Energiat, mis on vajalik elektroni eemaldamiseks vesiniku aatomist, nimetatakse vesiniku aatomi ionisatsioonienergiaks. Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest ja ta oli eelkäijaks vesiniku aatomi kvantmehhaanilisele käsitlusele. Antud lihtsustus on põhjustatud järgmistest asjaoludest: 1. elektronide orbiidid aatomis ei ole ringikujulised nagu eeldab Bohri mudel vaid ellipsikujulised; 2. vastavalt Heisenbergi määramatuse printsiibile ei ole võimalik ühel ajal määrata elektroni asukohta ja liikumismomenti (mass × kiirus).
annaabi.ee 
