Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist
[Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks.] Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 aastal 1973 Sellega pandi alus Jupiteri vahetule jälgimisele kosmosest ja võimsa projekti "Voyager" ettevalmistusele. Pioneer 10´le järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri uurimissondi. STRUKTUUR Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt
valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisaja- kilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist kahe kilomeetrini, koonuste kõrgused on tublisti väiksemad. Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase reljeefiga. Suurkuu värvuse määravad
Ühe täisringi teeb ta 10 tunni jooksul, see kui Maa ööpäev kestab 24 tundi. Jupiteri pinnal ei ole üldse võimalik kõndida kuna Jupiter on üks suur gaasi- ja vedelikukera.Muidugi hingata seal ka ei saa, sest Jupiteri õhus puudub meile hingamiseks vajalik hapnik. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmose-aparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ,mis pakkus kõige täpsemat infot Jupiterist.Jupiteril on magnetväli,mis on 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma ülesanne vulkanismi energia, keskkonna kujun-damisel. Jupiteri ööpäev kestab alla kümne tunni.Tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva.Jupiter on 318
vesiniku kihist. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. (Allikad 4, 5, 8, 10) 14 Võrud, mis on nii tavalised Jupiteril, on palju kahvatumad Saturnil. Ekvaatori lähedal on nad ka palju laiemad. Detailid pilvede tipus on Maalt nähtamatud, ning neist ei teatud midagi kuni Voyager sinna ootamatult sattus ning nüüd on kõik Saturni atmosfääri ringid uuritavad. Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990. aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994. aastal märgati teist väiksemat tormi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B
t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi. Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad koguaeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje.
Laamad paneb liikuma maa kiviainese soojusliikumine(konvektsioon). Analoogiliselt õhumasside liikumisele atmosfääris. Maateaduste Alused I (7.sept) Puudu Maateaduste Alused I (8.sept) Gaashiiud. Jupiter. Väljaarenemata täht? Koostises 90% H, 10% He. Ilmselt ka kivimiline tuum (10+ maa massi). Raadius ~70000km, tihedus 1,33 g/cm3, magnetväli 20000x maa omast suurem (sisemuses metalliline vesinik). Io aktiivseim vulkanism päikesesüsteemis (loodete energia vabaneb väävlirikka vulkanismina) Saturn. Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3. Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma. Uraan. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili. Neptuun. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3. Pluuto. Kääbusplaneet. Tihedus 1,1 g/cm3.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
