lõunaosa väliskolonistide ülema Inzovi residents, kelle kantseleisse ta tööle saadeti. Formaalselt luuletajat ei pagendatud; ärasõit vormistati üleviimisena ühelt teenistuskohalt teisele. Mai keskel sõitis Puskin läbi Kiievist, kus ta kohtas mitmeid Peterburi tuttavaid, sealhulgas kindral N. Rajevski perekonnaga. Oma uude teenistuskohta Jekaterinoslavi jõudis ta 17. mail. Tööd õieti polnudki. Inzov võttis Puskini lahkelt vastu ja saatis juba 21. mail tema kohta Peterburisse sooda iseloomustuse. Dnepris supeldes külmetas Puskin tõsiselt. Läbi Jekaterinoslavi Kaukaasiasse sõitvad Rajevskid võtsid haige endaga kaasa. Inzov andis luuletajale kaasa oma õnnistuse, nädala pärast sai ta terveks. Kaukaasias oli Puskin 2 kuud. Ta suples kuumas väävlihapus vees, rauavees ja külmas hapus vees. Meritsi siirduti Gurzuffi, kus asus Rajevski perekond. Puskin elas seal kolm nädalat
Lisa Puskini kaasametniku Pjotr Dolgorukovi päevikust: (Puskin) on alati valmis nii ülemuse juures, tänaval või platsil igaühele siin ilmas tõestama, et see, kes ei soovi valitsuse muutmist Venemaal, on lurjus... Puskin naeris... (Jutluse ajal kirikus). Puskinile määrati koduarest selle eest, et ta peksis moldaavia aadlimeest, kes ei tahtnud temaga kahevõitlust pidada... Puskin vaidles lausa ülemusega nüüdse aja kõlbluse ja elulaadi üle. Ta kaitses uusi kombeid ja harjumusi. Inzov, vastupidi, jagas kiitust vanadele ja tõestas nende üleolekut... Ülemuse lauas oli Puskin nii-öelda seltskonna hing ja jutustas oma harjunud kombel mitmesuguseid anekdoote, hakkas siis arutlema Napoleoni sõjakäigu ja Euroopa tolleaegsete riigipöörete üle ja nii ühe asjaolu juurest teise juurde minnes esitas äkki järgmise süllogismi. "Varem tõusis üks rahvas teise vastu, nüüd sõdib Napoli kuningas oma rahvaga, Hispaania kunignas samuti. Pole raske arvata, kumb pool peale jääb