okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, kes tahtsid hingest punast võimu Eestist eemal hoida. See natuke Vene võimu, mis Eestis alguses oli, näitas kõigile ära, kui halb ja kole on
raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha otsuseid, mis puudutasid riigi edasist saatust, sealhulgas ka erinevate lepingute allkirjastamine nt. MRP ja Baaside leping. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Põhilised kolm sõjaväge olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattunud olid üldiselt need, kes olid mobiliseeritud Vene armeesse, ehkki oli keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi. Vabatahtlikke Vene armeesse astudes põhimõtteliselt polnudki, kui välja jätta hävituspataljonid ja 22. territoriaalne laskurkorpus. Üldmobilatsiooni käigus mobiliseeriti umbes 32000 eestlast
annaabi.ee 
