vastu, oli palju 3) Seisuslik ühiskond aadliseisust (maapäeval otsustasid väga suure osa küsimustest) pole vaja 4) Majanduslikud põhjused I maailmasõja tagajärjed, inimesed oli tarvis tööle panna, inimesed võõrdunud tööst (sama probleem mis tänapäeval) 5) Sõjalised põhjused oluline pigem tagasi vaadates, lubati sõjast osa võtnutele maad Võõrandati mõisad koos kõige invetariga. Alles jäid vaid need, mis kuulusid teadusasutustele, mittetulundusasutustele vms. Kui mõis oli välja renditud, siis nende invetari (põllutööriistad, loomad jne) ei võõrandatud. Hijem tehti selles ka leevendusi osades omavalitsuses tehti mõisasüdametest talud, hiljem sai asundustalud mõisnik. Tehti ka osalisi erandeid. Alguses tehti võõrandamine tasuta, hiljem tehti tasuliseks (väga odav sundhind, mida suurem tükk, seda rohkem hakati hinda maha tõmbama)
Suuremate talude äärealadel elasid vabatikud e popsid e saunikud keda kasutati kibedemate hooajatööde jaoks. Mõisarahvas e mõisateenijad olid mõisas elavad ja sealse ülevalpidamisega teenijad- esiletõusvaim kiht. Talurahva koormised Teotöö (teorent) mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja invetariga, ning jalapäevades. Lisaks oli veel naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks. 19saj algas teorendilt üleminek raharendile. Pearaha oli riiklik kohustus mis kehtestati 1783a ja algse maksumäära 70kopikaga igalt meeshingelt kavades ajajooksul 5kordseks. Koroonud olid riigitalupojad. Peamiselt Saaremaal. Nekrutiandmine oli riiklik kohusutus, sõja koormis. Alguses ilma reegliteta kus priiid talupojad, kooliõpetajad,
annaabi.ee 
