Feodaalsuhete kujunemine Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall...
tänutäheks keisriks. - Sealt sai alguse arusaam, et paavsti võim on keisri omast kõrgem - Eigenkirhce omandkirik osa koahaopealsest haldusaparaadist - Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima võimuvõitlus - Sakamaal tekkis esile Ottode dynastia, kes taastasid vahepeal kaduma läinud keskvõimu Saksamaal e. Ida-Fragi riigis - Nende poolt loodud systeem toetus kirikule - Seda systeemi nim Reichskircheks kiriku ja riigiaparaat sama! - investuur KIRJALIK AKT Piiskopkonna läänistamiseks - 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform simoonia (kirikuametitem myyk) keelustamine, tsölibaadi nõua (vaimulike aibiellumatus) - Faktonaadi õigus ilmaiku isiku kaasarääkimise õigus kiriku asjus - Gregorus 7. Ka toonitas, et ta on kristluse asemik maa peal - Rõhutas ka ilmalikku võimu - Need õigused pn sõnastatud dokis. Disctatus Papae
· Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks · Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega · Domeen-kuningate maavaldused · Allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallsuhted · Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID! · Viikingiteks kutsutakse Skandinaavia rahvaid- Norra, Rootsi, Taani, mõnelpool saarlased
annaabi.ee 
