olemasolevate rahaliste vahendite paigutamist teatud sorti varadesse, lootuses neilt tulevikus kasu teenida.(Danskebank s.v. investeerimine) Investeerimis tegevus jaotatakse kaheks: reaalinvesteeringud ja finantsinvesteeringud. Reaalinvesteeringud on reeglina materiaalse vara ostmine, näiteks maa,tooraine ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste soetamie, näiteks aktsiad ja võlakirjad. Inimesi, kes paigutavad oma raha investeerimisobjektidesse nimetatakse investoriteks.(LHV s.v. investeerimine) Investeerimine on hea moodus oma raha kasvatada.Kuid sellega kaasneb ka palju riske, sellepärast paljud inimesed investoriteks ei hakkagi. Enne investeerimist tuleks tutvuda investeerimisriskidega ning hinnata ausalt oma riskitaluvust. Reeglina toovad riskantsemad investeeringud suuremat tulu. Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks.Seega peaks olema valmis oma vara kaotamisega. Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja
Müügisessioonid on kindlaks määratud aegadel. Suure mitmekesisuse tõttu on nad hästi kaubeldavad, sest ettevõtted saavad suure hulga vabu rahalisi vahendeid lühiajaliselt teenima panna. 2)Mitteregulaarseeria võlatähed- emiteeritakse juhul, kui on tekkinud erakordne raha vajadus (näiteks loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks on vaja kiiresti suurt hulka raha). Sageli kasutatakse neid võlatähti mõne eelneva emissiooni tagsimaksmiseks. Peamisteks investoriteks on kommertspangad, suuremad ettevõtted ja kohalikud oamavalitsused. Atraktiivsust aitavad tagada kindlus, valitsuse poolt täielikult tagatud, likviidsus, võib müüa kommertsturgudel, kuigi on nad mõeldud hoidmiseks tähtajani. Neid võib omandada suurtes koguste. Neid emiteeritakse väga suurtes kogustes, emiteeritakse erinevate tähtaegadega. Negatiivne pool suhteliselt madala tootlusega.