valmis ehitada täiesti uus ja kaasaegne tööstus, mis oleks tõeliseks läbimurdeks nii tehnoloogiliselt kui mahuliselt ja tõstaks Eesti piimandussektori uuele kvaliteeditasemele, millega omakorda kaasneks suurem kriisidele vastupanu võime. (Raudla 2014) Sellega on arvestanud ka põllumajandusministeerium, kes on uues maaelu arengukavas (MAK) näinud ühistutele ette võimaluse taotleda ELi vahenditest investeeringutoetust uute piimatööstuste rajamiseks. Paljude riikide praktika näitab, et mõttekas on rajada üks suur ühistuline tööstus. Seda on tõestanud ka teiste riikide kogemus piimanduses. Seal, kus on tugevad piimandusettevõtted, tegutseb üldjuhul üks üleriigiline ühistu. 90% Soome, Rootsi ja Taani, Uus-Meremaa piimatööstustest on ühistulised, Euroopas on see näitaja keskmiselt üle 60% ja USAs 50%, ehk teisisõnu ̶ tööstusi omavad piimatootjate ühistud
materjal ei satu loodusesse ning toodetud pakkekile võrra on kile algainet toornaftat vajalik vähem tarbida. Äriplaani majanduslikuks hoovaks on 1 . juulist 2010 jõustunud vähemalt 50%-taaskasutamise kohustus või alternatiivina 400-kroonine aktsiisimaks tonni kohta, mida rakendab maksuamet. Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis- laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames. Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt. Pakutava teenuse üldine innovaatilisus seisneb selles, et kasutada silo pakendikilet kui
annaabi.ee 
