15.12.99 15.12.00 15.12.01 15.12.02 15.12.03 15.12.04 Aeg rahavooni 0.77 1.77 2.77 3.77 4.77 PV 707.66 656.37 608.79 564.66 7506.81 Puhasväärtusele 10044,29 vastab tootlus 7,82%. Seega on võlakirja tootlus aegumiseni 7,82%. 3 4. Võlakirjade riskid Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks, leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime risk ja intressimäära risk. Maksevõimetuse korral tekib oht, et võlakirja emitent satub finantsraskustesse ning ei ole võimeline
34. Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk? Kuidas need riskid on seotud investeeringult oodatava tootlusega? Mis näitajad iseloomustavad neid riske. Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) *Spetsiifiline risk avaldub investeerimisportfellis suhteliselt juhuslikult ning erinevatesse väärtpaberitesse investeerides on võimalik seda hajutada. Miks? Iga väärtpaberi osakaal portfellis on suhteliselt väike. Tõenäosus et spetsiifilised probleemid avalduvad korraga paljude portfellis sisalduvate väärtpaberite puhul on väga väike ja kui ka nii juhtub siis ei ole portfell piisavalt efektiivselt hajutatud. Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi
annaabi.ee 
