riskiga fonde tasub eelistada. Kuni kolmeaastaseks investeeringuks sobivad võlakirjafondid ja tasakaalustatud fondid. Aktsiafonde tasub kaaluda juhul, kui soovite investeerida kauemaks kui viieks aastaks. Selge eesmärgi ja strateegia puhul on fondi valik oluliselt lihtsam. Siiski on ka sarnase strateegiaga fonde küllalt palju ning kindlasti tuleks analüüsida erinevaid fonde, mis võivad küll üldjoontes olla sarnase investeerimispoliitikaga. Enne fondi valikut peaks selgeks tegema, kuhu fond investeerib; millised on fondiga seotud riskid; kes fondi juhib ning millised on fondi kulud. Suurel osal pakutavatest avatud investeerimisfondidel ei ole investeeringute alampiiri, kuid teatud piiri seavad tehingukorraldustasud ja väärtpaberikonto tasu. Näiteks kui Teie väärtpaberikontol on vähem kui 100 000 krooni väärtuses investeerimisfondide fonde, on väärtpaberikonto kuutasu 10
ettevõtte dividendidena väljamakstud kasumiosa. Kui siisani oli selleks maksumääraks 26% ehk 26/74, siis aastal 2005 on vastav maksumäär 24%, 2006. aastal 22% ning alates 2007. Aastast maksustatakse dividendi väljamakseid 20% ulatuses. MM - dividendide tähtsusetuse teooria Miller ja Modiglian tõestasid 1961. a. matemaatiliselt, et ettevõtte aktsia hind määratakse ära peamiselt tema varade tuluteenimise võime või investeerimispoliitikaga ja see, kas maksta dividende välja või mitte või saadud kasum hoopis reinvesteerida, on aktsia väärtuse ning ka omakapitali hinna suhtes vähetähtis asjaolu. Miller-Modigliani seisukoha järgi -- dividendid on olulised, kuid dividendipoliitka on ebaoluline. Dividendipoliitika on ebaoluline eeldusel, et: · investori investeerimis- ja finantseerimisotsused järgmiseks aastaks on nagunii tehtud (dividendide väljamaksmine meid ei môjuta);
annaabi.ee 
