(Vt tabel 6.) Välistoetuste osakaal riigieelarve kulude katmises jääb aastatel 20162020 prognoosi kohaselt vahemikku 8,411,3%. Riigi eelarvestrateegia 20172020 kohaselt kavandati valitsussektori 2016. aasta investeeringuteks ca miljard eurot, millest 369 miljonit eurot ehk 36% tuleb välisvahenditest. Aastatel 20172019 suureneb ELi toetuste osakaal investeeringute rahastamisel seoses ELi toetuste suurema kasutuselevõtuga veelgi (vt joonis 3). Valitsussektori investeerimisplaanidest nähtub, et riigi omatulud kuluvad valdavas osas fikseeritud kulude katmiseks ning riigi pikaajalisse arengusse panustavad investeeringud jäävad jätkuvalt suures osas välisrahastuse kanda. Valitsussektori võlakoormus moodustas 2015. aasta lõpu seisuga ligikaudu 2 miljardit eurot ehk 9,8% SKPst. Aastaks 2018 on Rahandusministeerium prognoosinud võlakoormuseks 11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7)
Kolmandal kohal asuvad debitoorsed lühivõlad. (7 lk 66) 3.1.1 Raha ja pank müügituludest 20 Raha ja pank müügituludest näitab, mitu päeva ettevõte saab oma jooksvaid kulusid katta. Tootmisettevõtte puhul on rusikareegel, et raha ja pangakonto suhe müügituludesse peaks keskmiselt olema 5-7% ehk 18-25 päeva (4 lk101) . Kas 3% või 9% on teatud ajahetkel piisav, oleneb ettevõtte tootmis- ja müügitsüklist ning investeerimisplaanidest. Mida pikem tootmis- ja müügitsükkel, seda rohkem raha on vaja selleks, et finantseerida tootmist ja laoseisu. Analüüsides tuleb võrrelda teiste ettevõtetega samal tegevusalal (4 lk 101). 80.00% 72.43% 70.00% 67.62% 59.88% 60.00% 50.00% 40.00% 30.57% 30.00% 26.63%
annaabi.ee 
