Eestis moodustab lepingulise investeerimisfondi eriliigi pensionifond, millel on omakorda kaks alaliiki: kohustuslik pensionifond (nn II samba fond) ja vabatahtlik pensionifond (nn III samba fond). · suletud investeerimisfond. Kinnises, aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondis omandiõigust tõendavaks väärtpaberiks on lihtaktsia ning kinnisel investeerimisfondil ei lasu kohustust oma aktsiaid tagasi osta. Lähtudes investeerimisobjektist (strateegiast) eristatakse: · rahaturufonde, mis paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse · intressifonde, mis paigutavad raha lisaks rahaturuinstrumentidele ka pikema tähtajaga võlainstrumentidesse · aktsiafonde, mis investeerivad peamiselt aktsiatesse · eksisteerib ka segafonde, mis investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. 22. Krediteerimine Krediit võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (deebitoril) tuleb andjale (kreeditorile)
objektidesse eesmärgiga teenida kaumit või saavutada soovitud sotsiaalset efekti. 101) Majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel ehk pikaajaline, tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. 102) Investeeeringute mõiste kaks poolt: kulutatud kapital ja saavutatud tulemus 103) Investeeringute klassifitseerimine 104) Tulenevalt · Investeerimisobjektist (reaalsed, mitteainelised, finantsinvesteeringus) o Reaalinvesteeringud ehk materiaalsed investeeringud (kinnisvara objektid nagu maa ja hooned, materiaalne põhivara, põhi- ja käibekapital) o Mitteainelised (immateriaalne põhivara st investeeringud tarkvarasse, patentidesse, koolitusse, uurimis- ja arendustööks jms) o Finants ehk portfelliinvesteeringud (aktsiad, väärtpaberid)
annaabi.ee 
