masinat võrgufunktsioonide ja struktuuriliste printsiipidega. Informatsioonilise kapitalismi ajal võimaldatakse ajul ja selle kehalisel vahendusel siduda end majandusliku tootmise orgaaniliste tegevsutega, põlvkonna lisaväärtusega, koostootmisega, kommunikatiivse ringlusega ja uue meedia tootva tarbimisega, kus teadmiste tootmine põhineb teiste teadmiste eelsel tarbimisel ja on nii koostöös kui kommunikatiivses vahetuses koordineeriva mehhanismina. Marxi jaoks oli kasumi tase seotud investeerimiskuludega, kui kasutajad muutuvad produktiivseks, siis Marxi klassiteooria mõistes tähendab see seda, et nad muutuvad produktiivseteks töötajateks, kes toodavad lisaväärtust ja keda kasutab kapital, kuna Marxi jaoks lõi tootev töö lisaväärtust. Seetõttu ei kasutata sellise lisaväärtuse tootjaid nagu Google, YouTube, MySpace ja Facebook puhul neid ettevõtteid programmeerimiseks, uuendamiseks ja riist- ning tarkvara hoolduseks, teostades turundusega seotud tegevusi, vaid
Hõive (töötuß----àtöötav telg) Haridus (kõrgeß----àmadal haridus telg) Kaugus (lähedaneß---àkauge ´uus elukoht telg) Sihtkoha majandusaktiivsus (madalß--àkõrge töötus, palgatase, rakendusstruktuur jm telg) Info (adekvaatne – moonutatud) Heaolukorraldus (heaoluriik—heaoluühiskond) --- Ränne kui kapital: Rändeotsuseid käsitletakse rahapaigutusena inimkapitali Eluaegse teenistuse loodetavat kasvu võrreldakse investeerimiskuludega (kaotatud sissetulek seoses kolimisega, kolimise ja eluaseme vahetuse kulud, psühholoogilised kulud) Rände keskmine eluaegne tulemimäär on positiivne, tema suurust hinnatakse 10- 20%. S.t. rändeotsused statistiliselt keskmiselt on kasulikud Rände tulemusena paigutub tööjõud efektiivsemalt, madalama väärtusega (tootlusega) sektoritest ja piirkondadest kõrgema väärtusega piirkondadesse