Selleks, et praegused lapsevanemad võiksid pisut rahulikuma südamega elada, peab neil olema kindlus, et nende laste eest kantakse lasteaedades ja koolides hoolt. Laste toetus peaks kasvama, sellega saavutavad vanemad kindlus tunde , et nende lapsel on ikka tugi taga , isegi siis kui peaks keegi perest töö kaotama. Riik peaks just rohkem rõhku paneme laste haridusele ja selle kvaliteedile . Inversteerima just meie lastesse . Investeerimata lastesse, ei ole varsti, millega jooksvaid kulusid katta. Investeering haridusse on investeering lastesse ehk investeering tulevikku. Lastetoetust makstakse 300.- igale lapsele kuus. See on ligikaudu 700 miljonit krooni aastast ja selle peale ütleb Ansip , et seda on liiga palju , kuigi tõdeb et 20 % lastest kannatab meie riigis puuduse all. Sellest järeldan ma juba , et ei saa rääkida jätkussuutlikkust Eestist ,
me oma elu enam ettegi ei kujutaks praegu. See aga tähendab ju,et sõjast võib leida isegi positiivset. Autod.Auto on meile praegu igapäevane tarbeese.1914 a oli see vaid „vaatamisväärsus“. Lennuk.Üksikutest lennundushuvilistest ja harrastajatest muutus lennundus kapitaalselt.Sündis masstootmine. Side.Juba sõja ajal 1918a.võeti läänerindel kasutusele raadioside. See on praeguse elektroonilise sõja vundament. Meditsiin.Ilma sellise mastaapse sõjakogemuseta ja meditsiini investeerimata tol ajal ei kujutaks me praegust arstiabi üldse ette. Maailmapildi avardumine.Naiste tulemine tööturule ja tootmisse.Naised olid sunnitud mobiliseeritud mehi asendama tootmises jne,mis päästis nii mõnegi riigi hullemast.Tänapäeval on loomulik, et naine käib tööl võrdväärselt mehega. Ka kõikidel nendel miljonitel sõjameestel maailmapilt avardus, nad sattusid sõdima riikidesse, kus oi teine usk, kultuur, toit, võõrad kombed, ehitised, loomad, linnud
kirjendati sünteetilisele kontole Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete ning lõppsaldo kohta. 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine- Arvestusmoodus, kus majandustehing registeeritakse arvestusregistrites ainult üks kord Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli Ilma varasid investeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada majandustulemust Kahekordne kirjendamine- Sisemise kontrolli võimalus Võimaldab perioodilist bilansside koostamist Lihtne selgitada majandustehingu viisi Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb sellest, et: Majandustehingut on kajastatud kahel kontol Passiva ja aktiva kontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus.
Võrreldavus · Võrreldavuse printsiip: võrdsetel muudel tingimustel valitakse odavam instrument · Näide 1: Arnold R. pakub EV võlakirja tootlusega 5% - see on kasulikum, kui hoius intressiga 2.5% · Näide 2: Aktsiaturg valida tuleks odavamaid, perspektiivikamaid, parema juhtkonnaga jne ettevõtteid. © Robert Kitt Arbitraaz · Arbitraazi printsiip teenitakse raha ilma ise investeerimata · Näide: Nokia aktsia hind New York'is on 16.29$ ja Helsingis 13.32, 1=1.2060$; ostes NYSE'lt ja müües HKI's teenitakse 16.29-13.32x1.206 = 16.29-16.06 = 0.23$ aktsia kohta. · Üldiselt eeldatakse, et selliseid võimalusi finantsturgudel pikaajaliselt ei eksisteeri. © Robert Kitt Veelkord võrreldavusest ja arbitraazist · Olgu Teil 1 miljon krooni ja hoius 5% · Lasteaiakaaslane küsib aastaks laenu ja
Üheks lama süüdlaseks peetakse nüüd devalveerimisotsuse lükkumist: surve devalveerimise suunas oli suur juba 1991. aasta sügisel, kuid mark lasti vabasse vette alles järgmise aasta septembris ja nõrgenes tublisti. Võladeflatsioon on sõna, mille soomlased lama ajal ära õppisid. Sest selle hävitusjõud võrduvat neutronpommi omaga - võlg jääb, aga varanduse väärtus on kadunud. Nii õpetas lama soomlasi kummardama tugevat kassat ja pelgama võlga kui vaenlast. Pigem jäetakse investeerimata, kui sirutatakse käsi laenuraha järele. Majanduskasvu niisugune hirm muidugi ei õhuta. Riik tormas kriisi ajal pangandust päästma. Nüüd on rehkendatud, et see aktsioon läks ühiskonnale maksma 45-48 mld marka. Sellest 4 mld marka jääb keskpanga kanda, ülejäänu rahva peale.Kui Soome võlgnikud ei suutnud enam helduse ajal antud laene lühendada, surusid pangad üha vintskemalt võlgnikke ning keerasid elujõulistelegi laenukraani kinni
annaabi.ee 
