Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on selgitada inverterkeevituse tööpõhimõtet, eeliseid ning puuduseid võrreldes teiste tänapäeval levinud keevitustehnoloogiatega. Inverterkeevitusi tuntake enamasti elektroodkeevituse nime all kuna elektrood- keevitusseadmed põhinevad alalisvoolu (DC) invertertehnoloogial. Elektroodkeevituse nimi tuleb inglise keelsest väljendist ,,manual metal arc welding" ehk käsikaarkeevitus. Tihtipeale kasutatakse ka inglise keelsest väljendist tulenevat lühendit MMA. Elektroodid valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Seetõttu on äärmiselt oluline valida alati sobiv elektrood, sest vastasel korral võib lõpptulemus jääda küll visuaalselt ilus, kuid keevitus äärmiselt nõrk. Enamlevinud
Lisamaterjali kasutades võib seda ette anda nii käsitsi kui ka automatiseeritult. TIG-keevitus kasutatakse eelkõige väga kõrgetele nõudmistele vastavate õmbluste saamiseks - näiteks torutöödel, toiduainetööstuses, surveseadmetes ja energia-sektoris. Samuti kasutatakse laialt tig-keevitust ka juureõmbluste keevitamisel enne õmbluse pealmiste kihtide keevitust, mis võib toimuda mõne muu keevitusviisiga. TIG-keevitusseadmed,põhinevad eranditult kõik invertertehnoloogial, mis teevad nad väikesteks ja kergeteks. Kõikide tig-seadmetega saab keevitada ka elektroodiga (MMA). Seadmed jagunevad alalisvooluseadmeteks (DC) ja alalis/vahelduvvooluseadmeteks (AC/DC). Neist viimastega saab tig-meetodil keevitada ka alumiiniumisulameid, sest see on ainuke materjaligrupp, mis vajab tig-keevitusel vahelduvvoolu (AC). Plasmakeevitus. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga.