suur (tegelikult 10Kohmist-10Mohmini väljund takistus 0 tegelikult mõnest ohmist mõne kümne inventeerivas sisendis virtuaalne maa, see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu 0. ohmini, võimendustegur lõppmata suur tegelikul 20 000- 1 000 000, tema sagedus riba eeldatakse Inventeeriva võimendi sisend takistus on määratud takistuse R1 valikuga, sest kuna inventeriva sisendi olevat lõppmata lai, tegelt alumine sagedus piir on 0, ülemine sagedus piir sõltub aga Op võimendi potensiaal on võrdne maaga, siis määrab sisend voolu ja seetõttu ka sisendtakisutse just sisendi ja tüübist ja on mõne kümnest kilohertsis mõne kümne megahertsini). Valmistatakse erineva element inventeeriva klemmi vaheline takistus, see on R1
Kuna Op võimendil on kaks vastand toimega sisendit, siis saab teda väga suur kasutatakse sisend astmetes kas välja transistore, või emitteri järgureid Triivi-all lihtsalt panna toimima komparaatorina. Kui tugi pinge on sisend pingest suurem ja ta on mõistetakse väljundsignaali muutust,mille põhjuseks ei ole mitte sisend sign muutus vaid ühendatud mitte inventeerivasse sisendisse, siis pääseb maksvusele mitte inventeeriva mingi muu põhjus.Op võimendeid iseloomustatakse terve rea parameetritega: sisendi toime ja väljund pinge läheb positiivsesse küllastusse, kus väljund signaal on Toitepinge- See on kahepolaarne toitepinge, mille korral on tagatud tehnilistes andmetes praktiliselt võrdne positiivse toite pingega. Op võimendite liigid: Tingituna sellest et antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3-200V
pinge see tagasiside on negatiivne, sest ta toimib inventeerivas sisendis. Kuna opvõimendi püüab alati omandada olekut kus sisendite vaheline pinge on 0 ja kuna inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud siis tekib inventeerivas sisendis virtuaalne maa see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu on 0. Usis/R1=-Uvälj/R2 I=Usis/R1 I=-Uvälj/R2 K=Uvälj/Usis=-R2/R1 Inventeeriva võimendi sisendatakistus on määratud takistuse R1 valikuga Rsis=R1, sest kuna inventeeriva sisendi potentsiaal on võrdne maaga siis määrab sisend voolu seetõttu ka sisend takistuse just sisendi ja inventeeriva sisendklemmi vaheline takistus. Inventeeriva võimendi väljund takistus on suurem kui opvõimendil sest kui me koormane taolise võimendi väljundit siis toob see kaasa väljundpinge vähenemise, väheneb ka sisend pinge väljund pinge ei suurene kuna miski teda ei kompenseeri ja
suhtega. Kuna väljundis on positiivne pinge, siis hakkab kondensaator C laaduma ajakonstandiga C*R3. Trapetsi kujuliste impulsside saamiseks siinuspingest kahepolaarse seejuures muutub inventeeriva sisendi pinge eksponent funktsiooni kohaselt püüdega saavutada piiramisega (võib lugeda ka ristküllik impulssidele lähedaseks). positiivse küllastuse pinget. See protsess saab kesta vaid niikaua kui pinge inventeerivas sisendis ületab Lühikese ristkülik impulside saamiseks pikkadest eksponent impulsidest mitteinventeeriva sisend pinge