2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid 2) Kaitseküsimusi 3) Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevits Dokutsajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit: 1) kliima 2) lähtekivim 3) reljeef 4) maakoha vanus 5) elusorganismid Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi
(peaeesmärk ja alaeesmärgid); - siduvuslikkus (horisontaalne ja vertikaalne); - alluvuslikkus (alama taseme eesmärgid on kõrgema taseme eesmärkide saavutamise vahend). Eesmärgid saavutatakse erinevate võtetega. Paljude erinevate variantide võimalikkus eesmärkide saavutamisel tähendab süsteemses analüüsis ja sünteesis erinevate alternatiivide paljusust. Parima valikuvõimaluse leidmiseks tuleb lähtuda kahest reeglist: 1. inventariseerida /üles kirjutada eranditult kõik võimalikud alternatiivid. 23 2. välistada sobimatud alternatiivid. Väljavalitud optimaalse alternatiivi realiseerimine teadustöös on peasjalikult seotud uurija käsutuses olevate ressurssidega. Uurija ressursid on aeg, varustatus, infomassi kvaliteet ja kättesaadavus, uurimisobjekti kohta käiva teooria ja praktika arengutase. Kriteeriumiks alternatiivide valikul ja hindamisel koos ressursside arvestamisega on
annaabi.ee 
