Raamatuid parandati, s.t kustutada tusiga mitteloetavaks tõlkijate, toimetajate, kommenteerijate jt nimed, kui need olid keelustatud. Pärast töötlemist võis seda raamatut laenutada. Raamatuid siiski ka hävitati, lõigates ,,peenteks lõikmeteks". Dokumentides esineb ka kirjutisi põletamisest, kuid suusõnaliselt pole sellele kinnitust saadud, kas see ka toimus nii. Palju hävitati ,,Toimetisi", mis tähendas ülikooli 20 aasta teadustoodangu hävitamist. 1954.a-ks oli inventariraamatute järgi erifondis 188 751 köidet. 1955.a.-st hakati aga mõningaid eestikeelseid raamatuid tagastama üldfondi. Erifondi osakond hoolitses ka kataloogide puhtuse eest. Teenindati ka lugejaid.1950.a. kasutas lugemissaali(kojulaenutamist ei saanud olla) küll ainult 37 inimest, kellele laenutati 471 köidet. Kokkuvõtteks Tsensuuri tegevuse tagajärjel lõhuti kõigi raamatukogu fondide struktuur. Erifondi raamatuhulga kuhjumisega suurendati niigi suurt ruumikitsikust
üldistele seadustele ja juudi lastele avati venekeelsed koolid. Juutidele laiendati ka sõjaväekohustus (varem tasusid vastavad kroonumaksu). Eesmärgiks sulandada juudid vene ühiskonda ja lõpetada ära nende rahvuslik eraldatus. Olid ka siiski uuenduslikud, moderniseeruvad muudatused. 1840 alustati talurahva reformi, laiendati talurahva omavalitsust ja mindi üle teo-rendilt raha-rendile. Võeti ette ka samme era talupoegade olukorra parandamiseks. Viidi sisse ka inventariraamatute (vakuraamatute) reform, et välistada suvaliste koormiste kehtestamist. Üldiseks eesmärgiks talurahva tugevdamine aadli vastu, sest aadel oli ebalojaalne ja poliitiliselt aktiivne. Kultuurilise rahvusluse etapp 19. saj teisel poolel. Zemaitija piiskop (1850-75) Motejus Valancius 1801-1875, esimene talupoegade hulgast pärit piiskop. Õppinud Vilniuse ülikoolis ja vaimulikus akadeemias. Suured teened rahvuskeelse hariduse edendamisel. Tema koolide
annaabi.ee 
