NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub. Tekib palavik, mida 8 põhjustab endotoksiin, ja kõhulahtisus, mida põhjustab enterotoksiin. Väljaheide vedel, limane, verine. NB! Shigella verre ei tungi! Shigella invasiivsust epiteelirakkudesse kodeerib plasmiid (suur, ca 220 kb). Inimene on Shigella'le väga tundlik ja ei ole vaja suurt hulka rakke sisse süüa, et haigestuda. Maohape Shigellat ei tapa. Raviks kasutatakse AB, nagu ampitsilliini ja baktrimi. Levib Shigellaga saastunud (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Eestis oli 2003 aastal 143 shigelloosi juhtu. *Salmonella elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Salmonellal on 12 liiki ja tohutult
Üks tähtis patogeensuse tunnus on võime tungida organismi kaitsemehhanismi ja põhjustada rakuhävingu. Patogeensusega tihedalt on seotud virulentsus, invasiivsus ja adherentsus. Virulentsust iseloomustab mikroobi põhjustatud haiguse raskusaste. Mõõdab mikroobi patogeensust. Mikroob võib olla kas väikese, mõõduka või suure virulentsusega. Mikroobide virulentsusaste oleneb mikroobide võimest produtseerida toksiine. Invasiivsust iseloomustab mikroobivõime tungida organismi ja selle kudedesse. Adherentsust iseloomustab mikroobide võimet kinnituda kudede või nende limaskestale. Sissepääsuvärat on elund või kude, mille kaudu patogeenne mikroob tungib inimese organismi. Patogeense mikroobi haigustekitava võime määrab rida virulentsusfaktoreid, nagu mikroobi: · võime kinnistuda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; · kolonisatsioon e
annaabi.ee 
