Augustuse valitsusajast selleks 5 % pärandi suurusest. Testemendis tuli nimeliselt nimetada pojad või jätta nad nimeliselt pärandist ilma. Tütarde puhul piisas sellest kui nt kõigile anti võrdselt või jäeti kõik tütred pärandist ilma: D. 28.2.30.:Inter cetera, quae ad ordinanda testamenta necessario desiderantur, principale ius est de liberis heredibus instituendis vel exheredandis, ne praeteritis istis rumpatur testamentum: namque filio qui in potestate est praeterito inutile est testamentum. (Muu hulgas tuleb testamendi koostamisel arvestada peamist reeglit – et selles tuleb määrata lapsed pärijateks või jätta nad pärandist ilma, et testamenti ei tühistataks seepärast, nendest oli mööda mindud: nii on, kui võimualusest pojast on mööda mindud, on testament kasutu.) Testamendi tõlgendamisel Roomas tulid eriti hästi välja erinevate koolkondade seisukohad. Ja hoolimata koolkondade seisukohtade üldisest ühtlustumisest, ühtse
Argumentum omni denudatum ornamento 3. Juba sellest üksi kirjutaksin ma kaks niisugust köidet.» Ja vaimustusetuhinas lõi jesuiit käega «Püha Chrysostomose» fooliokaustas väljaandele, mille raskuse all laud looka vajus. D'Artagnan võpatas. «Kahtlemata olen ma sunnitud tunnistama selle teema ilu. Samaaegselt pean aga ütlema, et ta käib mulle üle jõu. Mina valisin teise teema. Ütelge, kallis d'Artagnan, kas see meeldib teile: «Non inutile est desiderium in oblatione» ehk selgemalt öeldes: «Issandale ohverdades ei tee halba tunda natuke kahetsust».» «Pidage kinni!» hüüdis jesuiit. «See teema läheneb ketserlusele. Peaaegu samasugune lause on ketseri Janseniuse teoses «Augustinus», mille timuka käed varem või hiljem põletavad. Olge ettevaatlik, mu noor sõber. Te jälgite valeõpetusi, noor sõber, te saadate ennast hukatusse!» 2Sa tunned kahetsust kuradi pärast (ladina k.).