Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta muid vajalikke asju. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud. Gröönimaa skandinaavlastest elanikkond oli sõltuv kaubandusest Euroopaga ja esimestel sajanditel suheldigi Lääne-Euroopaga küllalt tihedalt. Mingil määral suheldi ja kaubeldi ka inuittidega. 15. sajandil Gröönimaal Skandinaavia asustus hääbus. Viimased arheoloogilised leiud, mis tunnistavad skandinaavlaste asustusest Idaasulas, pärinevad 15. sajandi lõpust. Asustuse kadumise põhjused ei ole päriselt selged. Selles võis oma osa olla kliima jahenemisel, mis tõi kaasa ikaldusi, põhjustas inuitide liikumise lõuna poole ja raskendas laevaühenduse pidamist Euroopaga. Inimesed haigestusid näiteks rahhiiti ja skorbuuti. Võimalik, et mingi osa inimesi
levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes. Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega. Vajadus mõista traditsioone, mis mõjutavad inimese taju Kaardistas Baffini saare rannajoont, kogus Inuittide legende, vaatles rituaale ja tseremooniaid. Õppis inuktikuti keelt ja käis Inuittidega jahil. Mõistis, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, vaid mõjutatud kultuurist. Pidas oma 'välitööd' pealiskaudseks. Kasutas sõnu 'shallow', 'dissapointment'. Välitööpäevikus kirjutab külmast ja näljast. Ent sel ajal oli tohutu mõju tema vaadetele ning tekitas soovi aru saada, mis määrab inimolendite käitumist. 1885.tagasi Berliinis, kus töötab geograafia suunal Adolf Bastiani ja Rudolf Virchowiga. 1886. kaitseb
annaabi.ee 
