ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja kombestikus on palju ühist. Enim levinud saatepill on raamtrumm. Nende muusika võib jaotada viieks: ● Tantsulaulud ● Rituaalsed šamaanilaulud ● Tseremoniaalsed laulud ● Nalja- ja lastelaulud ● Mängulaulud 5. Euroameerika Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur. Traditsionaalsed laulud - ballaadid, mereteemalised laulud, kauboilaulud.
Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste, nagu seda Austraalia põliselanikega on rohkem tavaliselt totemistlikud, samas kui teised, nagu inuittid on rohkem tavaliselt animistlikud oma maailmavaadega. Animism ja religioon Animism on usk mis oli toimunud paljudes religioonides kogu maailmas. See on usk, nagu samanism, polüteism või monoteism, mis on leitud mitmeid religioone. Päritolu religioon Mõned teooriad on esitanud, et inimkeskne usk Animism seas varakult inimestele hiljem arengut usundid. Ühes sellises teoorias, mille esitas härra E.B Tylor, varajase inimestele esialgu
Tihtipeale ka väga juhm, kuigi teisi kavalalt petab saab ise ka petta tavaliselt. Ambivalentsus. 1956 Paul Radin Winnebago Lood: arvab, et tricksteri algkuju on ikkagi olnud mingi näljane loomakujuline olend, kes teeb pahandust, kuid samas kehastab neid inimese omadusi, mida tavaliselt ei peeta heaks. Hiljem on jumalaatribuudid külge pandud, et ta on sulam nendest. Jung eeldas, et t. on arhetüüp, kuna ta on tihtipeale loom (koiott, ämblik, ronk (ulatub Aasiasse ka, Kanadas inuittid ja kirde-aasias tsuktsid), jänes). Kehastab evolutsiooniliselt mingit inimese varasemat ajajärku, oli veel pooleldi loom, polnud häid kombeid, olid juhmakamad ja astusid üle igasugusest normidest (mida veel polnud olemas). Hoitakse alal seda arhetüüpi mingi ludimendi, meenutusena, hilisemates lugudes või religioonides pigem kadunud. Selline käsitlus tundub küllaltki ebatõenäoline, 20. saj. lõpu poole on sellest antropoloogid distantseerunud, kuna tihtipeale on nendel rahvastel
annaabi.ee 
