seisundis toimub muutusi. Pidev patsiendi jälgimine palja silmaga kui ka eluliste näitajate normidest arusaamine on oluline õe lesanne lasteintensiivravi osakonnas. Oluline on ka aru saada patsiendi veregaasi näitajatest ja normipiiridest. e kohustus on tagada lapsele piisav ventilatsioon, toitmine ja diurees, suhtlemine ja turvaline keskkond, võimaluse korral tuleb ka lapsevanemad kaasata meeskonnatöösse. Kui seisund, mille tõttu laps intubeeriti on möödunud on laps ekstubeerimiseks valmis. Intubatsioonitoru ja neel aspireeritakse puhtaks, last ventileeritakse 100 protsendilise hapnikuga, et valmistada ette varu hapnikust ja vältida ekstubatsioonil tekkida võivat larüngospasmi. Kui lapse kopsud on õhuga täidetud, eemaldatakse intubatsioonitoru, lapsele antakse niisutatud hapnikku ja jälgitakse tähelepanelikult hingamisega hakkamasaamist nii visuaalselt kui ka monitooringuga.
vereringlust: kas EKG muutub narkoosi ajal? kas vererõhk muutub rohkem kui 20%? kas südame löögisagedus muutub rohkem kui 20%? SPO2 < 97%? etCO2 < 28–40 > mmHg? Dokumentatsioon Kõik meetmed, kasutatud medikamendid, annustused, monitooringuandmed ja tähtsamad üksikasjad kantakse ühtsesse protokolli, mis antakse üle vastuvõtva haigla arstile. Komplikatsioonid Patsient intubeeriti söögitorusse. Patsienti pole võimalik intubeerida. Patsienti ei saa intubeerida ega pole võimalik teha talle kunstlikku hingamist – väga eluohtlik olukord. Patsient oksendab enne või pärast intubeerimist või selle ajal. Mansett on kaotanud rõhu (mansett on katki). 898 Patsient on intubeeritud liiga sügavale (paremasse bronhi). Patsient ekstubeerib ennast ise. Patsiendil tekib pingeline õhkrind.
annaabi.ee 
