nasotrahheaalse intubatsiooniga vähem lamatisi ning nende teke on seotud peamiselt intubatsioonitoru mansetiga. Nasotrahheaalse intubatsiooni korral esineb lamatisi ja naha kahjustusi veel ka ninasõõrmetel (Morton jt 2005). Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidel võib esineda rohkem akuutset sinusiiti, mis omakorda võib tekitada baktereemiat. 4.2. Ettevalmistus lapse intubatsiooniks 4.2.1. Lapse intubeerimiseks vajaminevad vahendid Aspiratsioonisüsteem ja -kateetrid Aspiratsioonisüsteem on haigla seintesse paigutatud alarõhku tekitav seade. Aspiratsioonisüsteemile lisatakse aspiraator, milles on hekordne eritiste kogumiskott ja steriilne aspiratsioonikateeter, millega teostatakse aspiratsioon (Iivanainen jt 1997). Trahhea aspiratsioonikateetreid on kahte tpi: hekordne ja psiaspiratsioonikateeter ehk suletud aspiratsioonissteem
Intubeerimissügavus on imikul umbes 2 cm, väikelapsel 3–4 cm ja koolilapsel umbes 4–5 cm glottis’est. Nagu eespool mainitud, ei ole trahhea kitsaimat kohta otse näha, seega võib vabalt juhtuda, et sisestatud toru on liiga väike või liiga suur. Toru tuleb siis muidugi kohe suurema või väiksema vastu välja vahetada. Seega peab abistaja valmis panema nii tõenäoliselt sobiva (vt peatüki lõpus olevat tabelit) kui ka ühe suurema ja ühe väiksema toru. Hädaolukorras võib intubeerimiseks kasutada ka mansetiga (ingl cuff) intubatsioonitorusid, mida haiglates tavaliselt ei kasutata. Põhjus: kui valitud toru sai liiga väike, saab mansetiga tihedust korrigeerida (vt peatükki „Vabade hingamisteede käsitlus“). Alles suurema hingamisrõhu korral (üle 25 mbar) kuuldavale tulev läbilase on lubatud. Sellest väiksema läbilaske korral mansetti ei kasutata. Mansetiga intubatsioonitoru kasutamine on kasulik iseäranis kriitilistes olukordades, sest see on
annaabi.ee 
