nasotrahheaalset intubatsioonitoru on mugavam kinnitada ja lihtsam on lapsele teostada suuhügieeni. Ka Tartus lasteintensiivravi osakonnas intubeeritakse vastsündinuid nasotrahheaalselt selleks, et fikseerida intubatsioonitori nina juurde, mis on lapsele turvalisem ja parem. Vastsündinute väga hea intubatsioonitoru fikseerimine on oluline ka seetõttu, et neil kasutatakse ilma mansetita intubatsioonitorusid. Otsides kirjandust laste nasotrahheaalse ja orotrahheaalse intubatsiooni kohta, leiti kirjandust peamiselt nasotrahheaalse intubatsiooni kohta. Vähem leiti kirjandust orotrahheaalsest intubatsioonist, mis on võrreldes nasotrahheaalse intubatsiooniga kiirem ja selle käigus tekib vähem vigastusi (näiteks ninaverejookse). Samas kirjandust analüüsides jäi tunne, et antud teemat on vähe uuritud ning konkreetseid soovitusi, millist meetodit intubatsiooniks kastutada,
glottis’est. Nagu eespool mainitud, ei ole trahhea kitsaimat kohta otse näha, seega võib vabalt juhtuda, et sisestatud toru on liiga väike või liiga suur. Toru tuleb siis muidugi kohe suurema või väiksema vastu välja vahetada. Seega peab abistaja valmis panema nii tõenäoliselt sobiva (vt peatüki lõpus olevat tabelit) kui ka ühe suurema ja ühe väiksema toru. Hädaolukorras võib intubeerimiseks kasutada ka mansetiga (ingl cuff) intubatsioonitorusid, mida haiglates tavaliselt ei kasutata. Põhjus: kui valitud toru sai liiga väike, saab mansetiga tihedust korrigeerida (vt peatükki „Vabade hingamisteede käsitlus“). Alles suurema hingamisrõhu korral (üle 25 mbar) kuuldavale tulev läbilase on lubatud. Sellest väiksema läbilaske korral mansetti ei kasutata. Mansetiga intubatsioonitoru kasutamine on kasulik iseäranis kriitilistes olukordades, sest see on kiirem kui intubeerimisega otsast alata. Trahhea – hingetoru
annaabi.ee 
