Kaheksandaks eluaastaks muutub kõrisõlm laiemaks ja seetõttu kaob fsioloogiline kaitse õhulekkeks intubatsioonitoru asetamisel. (Reisdorff jt 1993, Miller 2005.) Laste trahhea on võrreldes täiskasvanutega tunduvalt lühem, mis võib põhjustada paremasse peabronhi sooritatud intubatsiooni. Samas asetsevad peabronhid võrdnurkselt, mistõttu võib tekkida nii parem- kui vasakpoolseid endobronhiaalseid intubatsioone. Lühike trahhea ja kitsad hingamisteed võivad ülemäärase selgroo painutuse või sirutuse korral põhjustada hingamisteede sulguse (Reisdorff jt 1993). rn limaskest ja rohked kapillaarid hingamisteedes soodustavad turse tekkimist ja valendike ahenemist (Tunell 1998.). Laste peamine hingamislihas on vahelihas ehk diafragma. Takistused hingamisel võivad põhjustada kiiresti ebapiisavat spontaanset hingamist. Ka kops ei ole vastsndinutel nii elastne
suurus maht (ml) värv Nr 3 Nooruk/täiskasvanu: > 25 kg, 60 Kollane väike < 155 cm Nr 4 Täiskasvanu: 155–180 cm 80 Punane keskmine Nr 5 Täiskasvanu: suur > 180 cm 90 Lilla Kõritoru paigaldamine Sõltumata kvalifikatsioonist tuleks vältida korduvaid ebaõnnestunud intubatsioone. Kõritoru võiksid eelistada vähe kogenud / praktiseerida saanud arstid ning õed raskesti käsitletavate hingamisteede korral haiglaeelses etapis ja selle kasutamine võiks olla selge ka erakorralise meditsiini tehnikutel. Kõritoru on paigaldatav ilma abita ning tagab vajaliku kopsude ventilatsiooni. Pilt 51.9. Kõritoru paigaldamine 73 Asai & Shingu 2005, Russi jt 2007, VBM Medizintechnik 712
annaabi.ee 
