inimesel on õigus nende põhiõigustele nagu kindlustunne ja õigus elule, õigus jätkusuutlikule elatisele, olle teadlik, olla kuuldel, omada väärtust, ja tagada ligipääs kõikidele sotsiaalsetele vajadustele. Vaesus, on üks osa, milles inimesed omavad jõudu, et seda ühtsena mõjutada. Vaesus on jagatud kaheks, mis sõltub inimestest ja mis ei sõltu inimestest. Vaesust mõjutavad looduskatastroofi, inimkonna vägvald ja keskkonnasaastatus. See kõik on kõrvaldatav ja elimineeriv intstitutsioonide ja majanduslike mehhanismidega. Naised ja tüdrukud on sageli kokkusurutud vaesuse tõttu, nende vajadused ja õigused on vaja keskselt tähtsustada, et kõrvaldada vaesus. Oxfam seisab 21. sajandil silmitsi globaalse ilmastiku muutuse, söögipuuduse, majanduskriisi, humanitaarkriisi, ebaseaduslike relvadega, linnastumisega ja loodusressursi vähemisega. Kõikide puudustega on võimalik võidelda ja neist üle saada, kuid selleks on vaja
Samamoodi on lood ka mõtlemise arengu- ja teadmiste omandamisega.( Pronnikov, Ladanov 1992: 75) Sotsialiseerumine läbib mitu staadiumi. Vaatamata uurijate mõneti vastandlikele seisukohtadele antud küsimuses, tuuakse selles protsessis välja kolm etappi: esimene sotsialiseerumine ( lapse sotsialiseerumine), alaealise sotsialiseerumine ja nooruki sotsialiseerumine. Igal etapil annab tunda perekonna, kooli, eakaaslaste ja ühiskonna mõju. Sõltuvalt kultuuri omapärast on erisugune ka nende intstitutsioonide mõju. Sotsialiseerumine algab perekonnast.( Sealsamas 1992: 75) 4.2. JAAPANI PEREKONNASÜSTEEM Perekond kui ühiskonna algrakk avaldab indiviidi sotsialiseerumisele otsustavat mõju. Just perekonnas saab alguse kultuuriväärtuste omandamine. Võiks koguni öelda, et perekond on rahvuse sotsiaalse psühholoogis peegel. Iga rahvas kultiveerib oma, põhiliselt muutumatu, üksnes temale iseloomulikku perekondlike suhete õhkkonna.
annaabi.ee 
