lasumusvormid on väga erineva suuruse ja kujuga. Magma liikumisel mööda kivimite kihtide vahelisi pindu ja lõhesid tekivad ümbriskivimitega rööpsed e konkordantsed kivimkehad. Juhul, kui magma loob oma liikumisteele ruumi ümbriskivimite purustamise, assimileerimise ja ülessulatamise teel, siis moodustuvad ümbriskivimite kihte lõikavad e diskordantsed lasuvusvormid. (1) Intrusioon e plutoon on magma maakoores liikumise protsess. (1) Intrusiiv on tardumisel tekkinud tardkivimite keha. (1) Intrusiivseist e süvakivimite lasumusvormidest on levinumad: · sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli ,,mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega; · lakoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha; · lopoliit liualaadne, tavaliselt väga suuremõõduline magmakeha;
· fakoliit kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; · daik magmakivimist täitunud lôhe; · nekk vulkaani lôôri täitev magmakivimi keha (plahvatuslikult purus tatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks); · batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev pôhiliselt hap peliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhan deid 10neid tuhandeid km 2; · stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistus pind alaga alla 100 km2; Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam- vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega. Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. 26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris.
purskekivimite lasumuskuju määravad ära laava kogus (laavakate), viskoossus, purske mehhanism, väljavooluala reljeef. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: a) rööpsed (ühilduvad), b) lõikavad e põiksed 69. Batoliit, stokk, lakkoliit, lopoliit, nekk, daik, sill nende intrusioonide olemus. 16 · Batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhandeid kuni 10-neid tuhandeid km2. · Stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistunud pind alaga <100 km2 · Lakoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha. · Nekk vulkaani lõõri täitev magmakivimi keha (plahvatuslikult purustatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks) · Daik- magmakivimist täitunud lõhe.
annaabi.ee 
