B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Intrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik. Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus
sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ajastu religioossus oli pigem soutud inimese isiklike usuliste kogemustega. 18.sajandil hakkasid helilooja suhtlema laia ja anonüümse publikuga. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ja neid korraldavad ühingud saksakeelses Euroopas- Leipzigis, Viinis(1771), Berliinis(1790).Tõusis ka olulisele positsioonile muusikaajakirjandus ja -kriitika. Helilooja Jean-Philippe Rameau kes rajas uue harmoonikäsitluse. Uues stiilis intrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seega jäi ta kuni 18.saj alguseni seotuks õukonnapidustustega. Opera seria- kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, väärtuste konflikt. Koomiline ooper ja laulumäng Opera buffa-tegelased madalast seisusest, lihtsakoelised armastusstseenid. Intermeeduim ja commedia dell’arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad.
annaabi.ee 
