plaanidele. Näiteks inimene tahab naabrile kätte maksta ja paneb tema maja põlema, kuid põlevad maha ka teised külamajad, sh ka tema enda oma. Ta juhib tähelepanu kahele asjale: 1. Tulemus sisaldab alati enamat kui soovitakse. 2. Inimese tegu võib pöörduda tema enda vastu. Eriti puudutab see kollektiivseid tegusid. Näiteks paljud poliitikud on öelnud, et sellist Eestit me ei tahtnud. Seega mitte inimesed ei tee ajalugu, vaid inimestega tehakse ajalugu. Inimesed on nagu intrumendi-rollis maailmavaimu käes. 2. Suurkuju roll ajaloos Hegeli arvates on ajaloos olnud üksikud suurkujud neid iseloomustavad kaks tunnust. Nende tegevus ja plaanid on laiahaardelised. Nende teod on kokku langenud ajaloo loogikaga, st et nad on ellu viinud ajalooliselt vajalikke asju. Toob välja kolm kuju: Alexander Suur, Caesar, Napoleon. Nende tegusid ei saa hinnata hariliku moraali mõõdupuuga, sest nad on hukutanud miljoneid inimelusid
maasse nii, et ta ulatuks 0,2 kuni 0,3 m pinnasest välja. Numbrivaial on kirjas -50 cm, st projektikõrgus on maavaiast 50 cm allpool. Vahepunktide asetamiseks seatakse pikksilma viseerimistelg paralleelseks kaldjoonega. Selleks kallutatakse pikksilma tõste- või elevatsioonikruvist, kuni lattidest punktides A ja D saadakse lugem a, s.o instrumendi kõrgus. Seejärel asetatakse latt vahepunktidele 1 ja 2. Vaiad lüüakse nii sügavale, et latil oleks intrumendi kõrgusega võrdne lugem. Projektjoone kõrguste märkimisel teodoliidiga tuleb teodoliit paigaldada märgitava joone otspunkti. Joonisel 4.8 on selleks punkt A. Mõõdetakse instrumendi kõrgus. Ülesanne on märkida +5,5 kaldega joon AB. Teodoliidiga märkimisel tuleb kalde suurus väljendada kaldenurga kaudu, st : Enne märkimist määratakse vertikaalringi nulliasend ja arvutatakse märgitav lugem. Antud näites on nulliasend (NA) 0°02'
annaabi.ee 
