jälgis 700 peret 17 aastat salvestades nende vaatamisharjumusi, tervist, tausta ning teisi iseloomu kalduvusi. Nende leiud kinnitavad väiksemaid uuringuid selles vallas, et televiisori vaatamistihedus lapsepõlves ja teismeeas toob kaasa muutused tähelepanus, magamises jms. Suure TV vaatamise tõttu on suurenenud riskid verbaalsele ja füüsilisele agressioonile, raskused magamisega, rasvumine ning rasvumisega kaasnevad tervisehädad, millest omakorda võib inimene rohkem endasse sulguda ja introvertsemaks muutuda. (Philips, 2007) Väiksem uuring Dimitri Christakis'e poolt leidis, et lapsed vaatasid topelt keskmistest tundidest televiisorit (2,2h 1.aastaselt ja 3,6h 2.aastaselt) olid 25% suurema tõenäosusega hüperaktiivsed 7.aastaseks saades. On tõestatud, et vägivald televiisoris põhjustab vägivalda ka ühiskonnas, kuid veel suuremat kahju teevad videomängud, mis imiteerivad ja demonstreerivad. Mitte kõik ei ole mõjutatud ühtmoodi, kuid üldist suhtumist, väärtuseid ja
Pikaajaliste uurimiste alusel (165 katseisikut) kirjeldab noorukite küpsemise iseärasusi. 11a.- algab organismi ümberkorraldumine. Muutub impulsiivseks, negativism, meeleolude vaheldumine. Mässab vanemate vstu. 12a.-suhtumine maailma veidi positiivsem, iseseisvumine perkonnast, suureneb eakaaslaste mõju. Peamised jooned: arukus, kannatlikkus, huumorimeel. Muretseb välimuse eest. Hakkab huvi vastassoo vastu 13a.- pöördumine sissepoole. Muutub introvertsemaks. Enesekriitiline, väga tundlik teiste kriitika suhtes. Hakkab huvi tundma psühholoogia vastu. Valib sõpru. Kehalised muutused kiirendavad meeleolude vaheldumist 14a.- ekstravertsus, ekspansiivne, energiline, suhtlev, kasvab usk iseendasse, huvi teiste inimeste vastu. Vaimustub sõnast "isiksus". Arutleb, võrdleb ennast teistega. Identifitseerib kino-ja kirjanduskangelastega. 15a.- võimatu väljendada ühtse vormeliga. Kasvavad individuaalsed
annaabi.ee 
