© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 27 (seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes. Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes ja kserofüütsus. Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki. Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon (okkad on 5-kaupa kimpudes, ristlõikes kolmnurksed, üheainsa kiudsoonte kimbuga) ja Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes poolümarad, kesksilinder kahe juhtsoone kimbuga, tiib ümbritseb seemet tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp
11. Perekond mänd (Pinus) ja harilik mänd (Pinus sylvestris) Pinus - Perekonna esindajad on ühekojalised, tuultolmlejad peamiselt suured, kõrged puud (vähem esineb madalaid puid ja põõsaid). Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki nt harilik mänd (Pinus sylvestris), mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo), keerdmänd (Pinus contorta), makedoonia mänd (Pinus peuce), valge mänd (Pinus strobus), siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica). Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes. · Okkad on pikad, kitsaslineaalsed, lameda ja kumera küljega (2- ja 3-okkalised) või kolmetahulised (5-okkalised) ning neid läbivad vaigukäigud. Vaigukäigud on mändidel ka puidus ja koores · Käbid (seemned) valmivad järgmise aasta sügisel (mõnedel liikidel aga ka kolmandal
annaabi.ee 
