Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus
5 samm- lahenduse elluviimise planeerimine; otsustake kuidas lahendus ellu viia, sama oluline kui esimene samm, pange kirja, kes mida ja mis ajaks teeb, siis leppige kokku, millal uuesti kokku saadakse ja lahenduse sobivuse üle arutletakse 6 samm- tulemuste hilisem kontrollimine; vaadatakse kas lahendus sobib kõigile osapooltele, kui keegi ei ole millegagi rahul, alustatakse otsast peale. 2.Sisemine ja väline motivatsioon, enesetõhususe mõju motivatsioonile Intrinsiivset e seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida mingit tegevust ennast. Selle alla kuulub ka autonoomiataotlus- inimene vajab teatavad käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli Käitumine, mis lähtub mingi väljastpoolt saadava tasu silmaspidamisest, on ekstrinsiivselt e väliselt motiveeritud
annaabi.ee 
