EESTI MAJANDUS AASTAL 2010 Rahapoliitiline keskkond püsis 2010. aastal leebe. Rahapoliitilise intressimäära tase oli euroalal madal, Euroopa Keskpanga rahapoliitiline intressimäär püsis kogu aasta jooksul muutumatult 1% tasemel. Oluliselt vähenes kohaliku rahaturu riskipreemia. Kui veel 2010. aasta alguses ületas kohaliku rahaturu kuue kuu TALIBOR kuue kuu EURIBORi ligi kolm korda, siis aasta jooksul kadusid erinevused intressitasemetes. Aasta lõpuks oli TALIBOR langenud EURIBORi tasemele. Krooni tuletistehingute maht vähenes aasta jooksul pidevalt, sest turuosalistel puudus huvi krooniriski maandada. Ligi kaks korda langes Eesti riigi krediidiriski ülekandetehingu (CDS) riskipreemia. Need positiivsed trendid said alguse juba aasta esimesel poolel, taustaks järjest süvenev veendumus, et Eesti eelarvepoliitika suudab vältida liigset võlakoormuse kasvu ning et liitumine euroalaga muutub järjest tõenäolisemaks
1. Likviidsusrisk - vähendab panga võimekust täita oma igapäevaseid finantskohustusi ning toime tulla selle tagajärgedega. Väga likviidne pank allub väiksemale riskile, kuid samas võib olla väiksema kasumlikkusega. Mittelikviidne pank on riskantsem, kuid samas tõenäoliselt suurema kasumlikkusega 1. Intressirisk - on seotud panga puhta intressitulu muutustega, mis võib olla põhjustatud ettenägematutest muutustest üldistes intressitasemetes. Pank, mis kooskõlastab täielikult oma varade ja kohustuste kestvusstruktuuri, on vähem riskantne, kuid samas võib olla ka vähem kasumlik 1. Maksejõulisuse ja võõrvahendite risk ehk finantsvõimenduse risk - see on seotud panga maksejõuetuks muutumisega väga suurte operatsioonikahjumite tõttu, mis kahjustavad või vähendavad oluliselt panga kapitali. Kaastatud võõrvahendite hulgast sõltub ka aktsionäride tulu
annaabi.ee 
