võlakirjade eest makstavate intressimaksete summa ning võlakirja nominaalväärtuse suhtes. Sõltuvalt võlakirja tüübist võivad intressimaksed toimuda kas korra aastas või tihedamini. Üldjuhul intressimäär, mis võlakirjale algselt määratakse, selle eluea jooksul ei muutu. Eraldi on vaadeldavad intressid, mis tasutakse perioodiliste intressimaksetega võlakirjade puhul (kupongiintress) ning ilma perioodiliste intressimakseteta võlakirjade puhul, kus intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Tulusus on seotud võlakirja hinna ning makstava intressiga. Samas on teatud juhtudel seda mõjutamas ka näiteks emitendiga seonduvad riskid, millest sõltub krediidi kvaliteet. Samuti on tulusus kinni rahaturu intressimääradest ning võlakirjade kestusest tüüpiliselt on pikema elueaga võlakirjadel kõrgem tulusus. Vastavalt võlakirja soetamise viisile on eristatav ostutulusus ning müügitulusus
n aastate arv tähtajani, M lunastamisväärtus, kustutushind. 3.3. Võlakirjade tulusus 3.3.1. Jooksev tulusus Jooksev tulusus (cupon yield) annab investorile rahalise tulususe mõõdu kindla aasta kohta. See ei võta arvesse kapitalikasvu ega -kahju. Võlakirja jooksva tulususe leidmiseks jagatakse kupongimakse võlakirja jooksva hinnaga, kusjuures tavaliselt kasutatakse hinda ilma kogunenud intressimakseteta: Ct (3.10) CY = , V Bt kus CY võlakirja jooksev tulusus, V Bt võlakirja jooksev hind. 8 Valemi 3.2 kaks viimast võrdust kehtivad vaid siis, kui kupongimaksete suurused jäävad konstantseks ehk tegemist on annuiteediga. Jooksvat tulusust ei saa näiteks kasutada diskontovõlakirjade puhul. Enamasti leitakse see vahetusvõlakirjade
annaabi.ee 
