langus, ning langusele jargneb omakorda majandustous ja stabiliseerumine 13. Kuidas saab riik tagada tulu õiglast jaotamist? 14. Millega tegeleb riigi rahapoliitika kontroll finantsasutuste tegevuse ule, raharingluse korraldamise ja kaibiva valuuta vaartuse tagamine. ehk monetaarpoliitikas korraldab riigi keskpank. peamised eesmargid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujud. saab reaalmajandust mojutada raha pakkumise, intressimaarade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu. 15. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse? riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused), mille arvestust peab eestis Eesti Pank 17. Nimeta maksusüsteeme ja kirjelda lühidalt.
•• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad voi kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. Riski juhtimise seisukohalt on otstarbekas teada, kas ja kui suur on avatud intressiriskipositsioon, mille moodetakse gAp ja/voi DgAp mudeli alusel.
4. PUHAS EKSPORT (Ep) – rahvusvaheline tarbimine, mis soltub maa valismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). • Kogunõudlust mõjutavad TEGURID: 1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab hinnatousu, jaab kogus samaks ja noudmise vahenemist ei toimu. KN kover nihkub ules (nihe A-A’). 2. REAALSED INTRESSIMAARAD – intressimaarade tous muudab laenuraha kallimaks ja see vahendab ettevotete investeeringukulutusi ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende sissetulekud
c. kaupade keskmine turuhind d. kliendi tahe, kuna "klient on kuningas" ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 52 (1 point) Valjatorjumine fiskaalpoliitikas on: a. monetaarpoliitiliste otsuste korvaletorjumine voi nende moju vahendamine majanduses b. fiskaalpoliitika poolt pohjustatud kapitali kiire valjavool riigist *c. fiskaalpoliitika poolt pohjustatud erainvesteeringute vahenemine tanu intressimaarade tousule d. tuutute ajakirjanike valjaviskamine rahandusministeeriumist ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 53 (1 point) Majandustsukli langusfaasi iseloomustavad a. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste suurenemine b. konkurentsivoimetute ettevotete pankrotistumine c. ettevotete aktsiate hinnad tousevad d. ettevotte kaubavarude vahenemine e. toopuuduse vahenemine
annaabi.ee 
