m n i (2.22) FVn = PV 1 + . m Näide Hoiuarvel on 1000 krooni intressimääraga 10% aastas, mille arvutamine toimub kvartaalselt. Kui suur on see summa väärtus nelja aasta pärast? 4 4 0,1 FV4 = 1000 1 + = 1 485 krooni. 4 Kui tegemist on täisarvuliste perioodidega, siis saab rahaühiku tulevase väärtuse leida intressifaktorite abil. Rahaühiku tulevase väärtuse intressifaktor (future value interest factor FVIF) on sisuliselt valemi 2.20 PV taga olev tegur: (2.23) FVIFi ,n = (1 + i ) n . Seega saab tulevase väärtuse valemi välja kirjutada ka järgmiselt: (2.24) FV n = PV FVIFi ,n . Näide: Järgnevalt arvutatakse üle-eelmise näite tulemused intressifaktori tabelit kasutades: FV4 = 1000 FVIF10%,4 = 1000 1,464 = 1464 krooni.
väärtuse) leidmine/arvutamine. Diskontomäär – vastavalt, kas intressimäär, kapitali kulukuse määr või investori nõutav tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse. Diskonteeritud rahavoog – nüüdisväärtusesse toodud rahavoog. Raha ajaväärtuse teooria alus on see, et raha on praegu rohkem väärt kui tulevikus. Ülesandeid lahendades eeldame vaikimisi, et kõik rahavood ilmnevad ajaperioodi lõpuseisuga, raha ajaväärtuse intressifaktorite valemites kasitatakse nominaalset intressimäära, arvutuste sisendid peavad olema omavahel ekvivalentsed ehk võrreldavad. Lihtintress- paigutatud rahasumma tulevane väärtus kasvad aritmeetilise jadana ehk kapitali kasv on ühtlane ehk lineaarne. FV =PV [ 1+( i⋅n)] , kus FV on rahaühiku tulevane väärtus, PV on rahaühiku nüüdisväärtus, i on nominaalne intressimäär ja n on aastate arv. Liitintress- paigutatud rahasumma tulevane väärtus kasvab geomeetrilise jadana