4 Kui tegemist on täisarvuliste perioodidega, siis saab rahaühiku tulevase väärtuse leida intressifaktorite abil. Rahaühiku tulevase väärtuse intressifaktor (future value interest factor FVIF) on sisuliselt valemi 2.20 PV taga olev tegur: (2.23) FVIFi ,n = (1 + i ) n . Seega saab tulevase väärtuse valemi välja kirjutada ka järgmiselt: (2.24) FV n = PV FVIFi ,n . Näide: Järgnevalt arvutatakse üle-eelmise näite tulemused intressifaktori tabelit kasutades: FV4 = 1000 FVIF10%,4 = 1000 1,464 = 1464 krooni. Kui intressi arvestatakse mitu korda aastas, siis tuleks tabeli väärtusi korrigeerida järgmiselt: perioodide arv korrutada sellega, mitu korda aastas intressi makstakse, ja intressimäär jagada arvuga, mitu korda aastas intresse makstakse. Et näites oli intressimäär 10% ja maksti neli korda aastas, siis tuleks intressimäär 2,5%
Ligikaudselt saab reaalset intressimäära arvutada valemiga i reaalne ≈ i nom −i infl Rahavoogude mudeleid on 7: 1. Tavaline, harilik rahavoog- igal perioodil erinev 2. Annuiteet- harilik või avansiline ehk rentannuiteet (vaata ülevalt mõistetest) 3. Kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet- harilik või avansiline 4. Perpetuiteet 5. Kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet Rahaühiku tulevast väärtust arvutatakse intressifaktori valemi abil: FVIF i , n=( 1+i )❑n , kus FVIF on tulevase väärtuse intressifaktor n aasta ja i intressimäära juures, i on intressimäär ja n on aastate arv. Üksiku rahaühiku tulevikuväärtus leitakse aga järgneva valemi põhjal: FV t=PV 0 ×(1+i )❑t , kus FV on rahaühiku tulevane väärtus, PV on selle nüüdisväärtus ja t=1,2,...,n 12