kujul nn standardse auditfailina. Muutub ka maksuvõla avaldamise kord. Maksuvõla avalikustamist lubatakse edaspidi üksnes siis, kui haldusakti täitmist ei ole peatatud, haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Maksumenetluses tõendite kogumine vaatlusega muutub selliselt, et vaatlusest ei pea ette teatama, kui etteteatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Muudatused puudutavad muu hulgas ka maksusummade intressiarvestust. Näiteks ei arvestata tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi edasi enam juhul, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Maksuhaldur on jätkuvalt kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Viimatiöeldu osas muutub uuest aastast see, et intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. Lisaks
korvatakse. Järelikult selliste väärtpaberite tulu kujuneb perioodilisest kupongimaksest. Kupongvõlakirja mõisteon ajalooline, perioodist, kus asutati paberikandjal väärtpabereid. See väärtpaber koosnes kahest osast: põhiosa ja kupongiosa. Oluliseks erinevuseks väärtpaberite vahel on kaasnevate rahavoogude diskonteerimise arvutamise metoodika. Kui on tegemist lühiajaliste instrumentidega (kuni 1 aasta), siis kasutatakse tavalist intressiarvestust, arvestades jooksvat turuintressi. Kui on tegemist pikaakaliste finantsinstrumentidega, siis rakendatakse akumuleeruvat intressiarvestust. Mis tähendab seda, et iga perioodi intressi arvutamisel võetakse arvesse põhisumma ja sellele varem lisandunud intresside summa (liitintress). Lühiajalise instrumendi jooksva turuväärtuse arvutamisel kasutatakse valemit: (P=nominaalväärtus/1+R*(päevade arv kehtivusaja lõpuni/365)) Pikaajalise instrumendi jooksva turuvöörtuse arvutamine: