Neid keskkonna muutusi, mis suudavad põhjustada erutuvust, nimetatakse ärritajateks. 14) Biopotentsiaalide muutused, Na,K pump - Erutusmomendil toimubki rakus biopotentsiaalide muutus (negatiivne potentsiaal langeb ja positiivne suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K-ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes). Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES).
Vee liikumine erinevate vedelikuruumide vahel on võrdlemisi vaba, toimub pidev ja ulatuslik veevahetus. See on võimalik eelkõige seetõttu, et rakumembraan, mis eraldab kahte peamist vedelikuruumi – intra- ja ekstratsellulaarset – on veele võrdlemisi väikeseks takistuseks. Seevastu suurtele molekulidele, näiteks rakus sünteesitavatele valkudele, on rakumembraan väga tõsiseks barjääriks. Sellest tulenevalt jäävad rakus produtseeritud suured molekulid valdavalt intratsellulaarsesse vedelikku. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 7 Rakumembraan ei ole vabalt läbitav ka paljudele väga väikestele aineosakestele, näiteks reale ioonidele. Nende vahetus intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel on korraldatud erinevate aktiivse transpordi mehhanismide vahendusel. Raku sisemuses sünteesitud suured valgumolekulid, mis on negatiivse laengu kandjad, aga ka ioonide selektiivne transport läbi rakumembraani loovad tingimused, mille tulemusena
transpordi jaoks tarvis. Passiivset transporti mõjutavad: a.Aineosakeste suurus (optimaalne on 2-6 mikromeetrit) b.Isotoonilisus Kopsu limaskesta permeaablus (läbilaskevõime) on hüpo-ja hüpertoonilisuse tekitamisega manustamiskohal vähendatav. 14. Imendumine naha kaudu Vigastamata nahka läbivad paljud raviained, mis esmalt lähevad ekstratellulaarsesse (rakuvälisesse), sealt intratsellulaarsesse (rakusisesesse) ruumi või lipiididesse ja avaldavad seal toimet. Kui raviaine on läbi epidermise saabunud, siis edaspidiseks imendumiseks praktiliselt takistusi pole. Reguleerivaks kihiks on sarvkiht. Perkutaansel manustamisel on 3 teed: Difundeerumine läbi vigastamata naha sarvestunud kohtade vahel Higinäärmete juhade kaudu Nahal olevate karvade juures Perkutaanset imendumist on üütud seletada mitme mehhanismi abil. Esimese versiooni järgi on nahas nn