Nende klassifitseerimistunnuste järgi on võimalikud tasakaalus olevast bilansist kõrvalekaldumise 6 vormi. Dehüdratatsioon * Isotooniline dehüdratatsioon tekib alati siis, kui organism kaotab isotoonilist vedelikku. See võib toimuda ekstratsellulaarvedeliku kaotamise tagajärjel (nagu näiteks verekaotus) või transtsellulaarsevedeliku ülemäära suure kaotuse puhul (nagu näiteks kõhulahtisus, kauakestev oksendamine jt.). Kuna seejuures ekstara- ja intratsellulaarruumi osmootsed vahekorrad ei muutu, jääb rakusiseruum mõjustamata. Seepärast kujundab kliinilist pilti vereplasma mahu vajak (hüpovoleemia) koos vereringehäiretega (tahhükardia, vererõhu langus, kalduvus kollabeeruda kuni hüpovoleemilise sokini). * Hüpotooniline dehüdratatsioon. Kui pärast isotoonilist mahukaotust tekkinud janu kustutatakse ainult vee manustamisega, siis saab sellest ainult osa jääda püsima ekstratsellulaarruumi ja vereringehäirete sümptomid kestavad edasi
- Moodustavad bioelektrilisi membraanipotentsiaale - On ainevahetuse katalüsaatorid - Määravad kehavedelike pH - Stabiliseerivad kudesid - Moodustavad energiadepoosid - Osalevad verehüübimises · Naatrium 500kg lehma organismis on 700-800 g Na, 70 kg inimese organismis on 100 g Na. Ülesanded: ekstratsellulaarruumi osmolaarsuse tagamine; intratsellulaarruumi mahu mõjutamine olenevalt Na kontsentratsioonist plasmas. Kui plasma osmolaarsus tõuseb, tõmmatakse vesi rakust soondkonda, mille tulemusena rakk dehüdreerub. Kui plasma osmolaarsus langeb, liikub vesi rakku, kus on suurem osmolaarsus. Na kontsentratsiooni suurenemisel plasmas defundeerub sinna rohkem vett. Vesi järneb naatriumile kõikidesse vedelikuruumidesse. Na osaleb ka bioelektrilise membraanipotentsiaali tekkes.
retensioon isotoonilises on häititud vee eritamine infundeeritakse hüpertoonilist vahekorras ei muuda neerude kaudu. Areneb nn. keedusoola- või osmootseid suhteid ja veeintoksikatsiooni seisund.naatriumvesinikkarbonaadilah põhjustab seetõttu ainult ust. Ajutiselt võib selline ekstratsellulaarruumi seisund tekkida ka siis, kui suurenemist ilma, et merehädalised joovad intratsellulaarruumi maht merevett. seejuures muutuks. METABOLISMI BIOKEEMILISED ÜLDASPEKTID Metabolism ehk ainevahetus on keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks. Metabolism on kahe vastupidi kulgeva protsessi: katabolismi ehk lõhustumisprotsesside ja anabolismi ehk sünteesiprotsesside integratsioon (ühtsus, terviklikkus). Metabolismi põhifunktsioonid