tungivad epitermise basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust. Sensorite erutumise mehhaniski seotatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutusega temp mõjul. Temp muutus 10 kraadi muudab enam kui kahekordselt intratrellulaasete keemiliste reakstioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentsed närvikiudusid: 1) Temp alla 15 kraadi erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid 2) Külmasensorid alustavad impulsside väljasaatmist 10 kraadist alates, maksimaalne vastus saadakse 25 kraadi juures, sensorid lõpetavad impulsside väljasaatmise 43 kraadi juures 3) Alates 30 kraadist alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid
basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust. Sensorite erutumise mehhaniski seotatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutusega temp mõjul. Temp muutus 10 kraadi muudab enam kui kahekordselt intratrellulaasete keemiliste reakstioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentsed närvikiudusid: Temp alla 15 kraadi – erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid Külmasensorid alustavad impulsside väljasaatmist 10 kraadist alates, maksimaalne vastus saadakse 25 kraadi juures, sensorid lõpetavad impulsside väljasaatmise 43 kraadi juures Alates 30 kraadist alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid