asend on õige või läheb õhk makku); · õhk peab kannatanu kopsudest vabalt välja voolama; · pärast kahte õnnestunud sissepuhumist kontrolli pulssi ühisel unearteril · kui tunned pulssi, teha edasi ainult hingamist · teha kunstlikku hingamist iga 4-5 sekundi tagant (6) 5 Südamemassaz Südamemassaazi tulemusena tekib verevool tänu intratorakaalse rõhu muutustele ja otsesest kompressioonist südamele. Korrektne südamemassaaz tagab süstoolse arteriaalse vererõhu 60..80 mmHg või rohkem. Diastoolne arteriaalne vererõhk jääb madalaks ja perfusioonirõhk karotiidarterites ületab harva 40 mmHg. Seega tagab südamemassaaz vaid minimaalselt vajaliku verevoolu aju- ja südame pärgarterites. (7) · Ole põlvili kannatanu kohal · Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale
jaoks on taaselustusvõtete alustamise märgiks elutunnuste (nt köhimine või muud reaktsioonid esmasele kunstlikule hingamisele) puudumine. Kui pulssi kontrollida, siis mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul (koos hingamise kontrolliga). Kui kahtled normaalse pulsi olemasolus, tegutse edasi nii nagu pulsi puudumisel. Südamemassaaž Südamemassaaži mõju vereringele avaldub kahe mehhanismi toimel: o otsene südamemassaaž (südame pumpamine), o intratorakaalse rõhu suurendamine (rindkere pumpamine). Soovitatav sagedus 100 südamemassaaži minutis kujutab endast kompromissi kiiremat massaaži pooldava teadusliku seisukoha ning esmaabi osutaja tegeliku suutlikkuse vahel, et säilitada kõrgem sagedus. Isegi optimaalselt läbiviidud südamemassaaži korral saavutatakse vaid kuni 30% normaalsest tserebraalsest vereringest ning kuni 20% koronaarsest vereringest. Esmased elustamisvõtted kahe esmaabiosutajaga
annaabi.ee 
