) - S – subjekt intransitiivses (sihitu, kus pole objekti; nt poiss magab) lauses - A – agent transitiivlauses (sihiline lause; nt poiss lööb palli) - P – patsient transitiivlauses (nt poiss lööb PALLI) Poiss (S) magab Tüdruk (A) sööb saia (P) --- st A ja P on vaja eristada, et aru saada Ergatiiv – sihilise lause subjektikääne Nominatiiv-akusatiivkeel – [A, S] [P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause agent markeeritakse ühtemoodi ja neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause patsient. Ergatiiv-absolutiivkeeled – [A] [S, P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause patsient markeeritakse ühtemoodi ning neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause agent. (nt Avaari Kaukaasia keel) (DARGI KEEL) 4 mina jooksen
S nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses. A nominaalfraas, millele vastab subjekt transitiivlauses. P nominaalfraas, millele vastab objekt transitiivlauses. Keeltes on 2 lause põhitüüpi: 1) Poiss magab. sihitist pole, seega intransitiivne lause. ,,Poiss" = ainus nominaalfraas. 2) Poiss keedab suppi. ,,suppi" = objekt, ,,poiss" = subjekt, nominatiivis nominaalfraas. Intransitiivsed verbid jagunevad 2 rühma, st on duaalne strateegia intransitiivse lause argumendi vormistamisel: 1) Mitteergatiivsed verbid on süvasubjekt (jooksma, laulma) 2) Mitteakusatiivsed verbid pole süvasubjekti, pindsubjekt on süvasubjekti väljendus (kukkuma, jääma). 10. Sõnajärje tüpoloogia tüpoloogilise liigituse alus, millega määratakse sõnade järjekord lauses. Tüpoloogia huvitub sellest, mis järjekorras subjekt, objekt ja verb esinevad. Põhiprobleemid määramisel: I. Millised keeled valida aluseks?
annaabi.ee 
